Esimesel kevadkuul õnnestus käia kahel mägimatkal Paganamaal ja Korneti järvede ümbruses. Mägimatka nimi võib ju naerma ajada, aga ilmselt on tegu alaga, kus on kõige mägisem kant Eestis ja meiega piirnevatel aladel (oletus on tehtud matkaja jalgadest lähtuvalt). Haanja kahvatub ning Vällamäe suhteline kõrgus on küll pisut suurem kui Drusku linnamäel, kuid viimase kohati 45-kraadine otse järve sukelduv nõlv jätab ikka väga järsu ja kõrge mäe mulje ning sealt avanev vaade on suurepärane.

Küllap siinse reljeefi tõttu on see kant koduks olnud igasugu vanakurjadele ja –paganatele, röövlitele, hobusevarastele ja muidu sulidele, vähemalt nii pajatavad legendid ja lood. Auke, lohke, orvandeid, orge ja künkaid, mis aitavad peituda, siin tõesti jagub.

Siin kohtab ka mõnusat vanamoodsat elu. Üsna Piirioru lähedal ühes vanas talus elab üks Läti memm, kes käib vankriga poes. Kui ta sõidab talust välja põhjapoolset metsateed mööda, siis ta läheb Krabi poodi Eestisse, kui aga lõunapoolset teed, siis Korneti poodi Lätis. Need oletused on tehtud jälgede järgi, aga küllap need õiged on ning tädi ennastki õnnestus korra näha.

Sellistes kaugetes kantides leidub alati ka toredaid vanu talusid, mis kenasti möödakäijale puhkemajaks kohandatud. Julgen soovitada Paganamaa puhkemaja.

Nüüd on Paganamaal käidud ja võib Pariisi minna….