Kärdla Xdreamist

Selle kirjutise pühendan oma tublidele naiskonnakaaslastele, kellega koos õnnestus taaskord ilma trahviminutiteta pääseda ning heale kohale tulla. Kuna mitmetes kaunites kohtades käisime ööpimeduses, siis siit saab vaadata, kui kaunis on Kaibaldi nõmm või kui kõrge oli Tahkuna majakas tegelikult.

Seekordne Xdream algas SI-pulga otsimisega, arvasin juba, et kaotasin eelmisel korral ära, kuid viimaks tuli siiski rulluisu seest välja – rulluisu trenni ei olnud vahepeal teinud. Enne starti seadsin madalaks vajunud rattasadula paika – vahepeal ei olnud maastikurattaga sõitnud – esialgu sai liiga madal, teise kolmandiku võistlusest sõitsin liiga kõrgega, aga õnneks oli võistlus piisvalt pikk ning sain sadula kõrguse viimaks paika.

Vähese trenni pealt on see häda, et algus on alati liiga kiire, eriti kui alustatakse rulluiskudega, milles ma nii ehk nii üsna nõrk olen. Arvasin, et viga on väikeste ratastega rulluiskudes, kuid enne starti nägin, et paljudel on sama väikesed või veel väiksemadki, seega on asi ikka endas. Üsna pea olin kummiga Viivi järel ning nii me oma põhikonkurentidest liiga kaugele ei jäänudki. Jooksuga sain enam-vähem hakkama ning rattaga olin öösel küll hädas, sest pimedas ja ilmselt kehva lambiga, nappis julgust, aga kui valgeks läks, siis hakkas ka rattas paremini minema, eriti kuna meil oli kogu aeg väga tugev tuulemurdja ees – Mann.

Seekordse Xdreami võtmesõna oli eraldi orienteerumine, kolmel korral tuli igal võistkonnaliikmel võtta 1-3 erinevat punkti. Paljudele sai see ilmselt suureks ajakulutajaks. Meil olin nõrgim lüli mina, aga teiste juhtnööride, ülikooli orienteerumiskursuse ning hoopis teistlaadse matka kaardilugemise abil, tegin oma enam-vähem ära.

Seekordse Xdreami peamine küsimus oli, et kus tehakse nii tugeva tuulega kanuuetapp. Vastus oli üllatavalt lihtne ja mõistlik – kanuuetapp jäi ära. A-rajale see pikka võistluse lõpus sobis, sest 11 tunnile oleks lisandunud kindlasti veel 3 tundi, B-rajal jäi võistlus aga väga lühikeseks.

Seekordse Xdreami seikluslikumad kohad olid pikad kitsad truubid, kust punkte otsida, militaarehitiste maa-alune rägastik, kuhu järgmisel päeval uuesti sisse minna küll ei tahntnud, kuigi eelneval ööl olin seal üksinda punkte otsinud ning muidugi öine tuuline laskumine Tahkuna tuletornist.

Üks huvitavamaid ja ainulaadsemaid kohti oli kindlasti Kaibaldi nõmm, kus käisime küll kõige pimedamal ajal, täiskuu pilve taga. Mõned tunnid pärast võistluse lõppu olin seal tagasi, et seda huvitavat paika ka päevavalges kaeda.

Rubriigid: Hiiumaa, xdream. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s