Keelelisi mõtisklusi Pevensey & Westhamist

Just nii peene nimega pisikeses lõunaranniku külakeses ma neil nädalatel töötan. Rahulik paigake, rahulik töö. Mereni on 15 minutit joosta ning jalgrattaga veel vähem(kujtage ise ette, kuidas jalgrattaga joosta saab). Ilm on ilus nagu inglastel ikka ning eile lähimasse linna Eastbourne´i põigates avasin välikohviku hooaja. Vaade kohvikust:

Mosambiigi koha pealt on hetkel heitlikud ajad, asjad ja olukorrad muudkui muutuvad, seega hetkel muud moodi ei valmistu, kui treenin end aeg-ajalt kliendi elutoas – seal on nimelt 30 kraadi sooja. Päris saunatrenn ei ole, aga Aafrika tarvis peaks abiks ikka olema.

Aga nüüd teema juurde. Olen ikka mõelnud, et peaks vene keelega sinasõbraks saama ning hispaania keelega ja kui ikka õpiks lõpuks soome keele ja norra keele ja…itaalia ja saksa. Samas nõuab see hulk aega ja pühendumist ning võib ju küsida, et kas neid keeli ikka hullupööra vaja läheb.

Ega ei lähegi, eesti, miimika ja mõne sõna inglise keelega saab igal pool maailmas läbi. Kuid parem keeleoskus avab ukse üha peenemate nüanside tabamiseks ning erinevate sõnakasutuste taipamiseks ja naljade mõistmiseks.

Näiteks situatsioon sakslannast sõbranna köögist, kus me inglasest sõbra kohalolu tõttu inglise keelt kõnelesime tavapärase prantsuse keele asemel. Inglane pakkus oma abi ning sakslanna palus ´rape the carrots´ ehk siis vägistada porgandid. Inglane oli üllatunud, sakslanna ei pannud midagi tähele ning mina naersin ja seletasin  neile ka.

Prantuse verb raper ehk riivima on üks neist, mida on väga mugav inglisepäraseks hääldada ning kasutada ning seda sakslanna ka tegi, tundmata sõna grate(riivima ingl k). Paljudel juhtudel töötab hääldamistehnika suurepäraselt, kuid teistel juhtudel pisut kehvemini, koduses õhkonnas võib ju katsetada, aga kuninganna seltskonnas ei tasu. Samas, kui teada mõlemaid või mitmeid keeli, siis on mõistmine palju lihtsam. Sakslannaga räägime tavaliselt parantsuse keeles, kuid kui mõne sõnaga hätta jääme , siis proovime inglise või saksa keeles, milles on eesti keelega üllatavalt palju samasid sõnu, ning mingi ühise keele leiame ikka.

Paari päeva eest sain oma ette muiata, kui üks vene meremees inglastega rääkida purssides viis oma jutu võõrasemale, kasutades selleks küll otsetõlget ning rääkides ´strange mother´st. Ei tea, kui veidraks inglased seda ema pidasid?  Strange on nimelt nii võõras kui ka veider ning sõnapaaris strange mother on ta tähendus veider, sest ema ei saa ju võõras olla, isegi mitte võõrasema.

Või jällegi juhtusin kuulama Emily Loizeau´d, kes ühes oma laulus laulab, et ´la tortue n´est pas une grenouille´, mis tõlkes tähendab, et kilpkonn ei ole mingi konn ja on eesti keeles täitsa mõtekas, aga kuidas tekkis prantslannal mõte sellist eitust kasutada, mis prantsuse keeles on ehk ainult zooloogiliselt mõtekas, samas kui eesti keeles on see ka keeleliselt mõtekas ning kui paljud prantslased mõtlevad seda laulu kuulates, et vaata kui toredasti see veel eesti keeles kõlab:)

Nagu paljudel asjadel on ka siin omad pahupooled. Kord saatis inglise sõber mulle ühe teksti franglais´s ehk siis inglise ja prantsuse segakeeles. Tema pidas seda hirmus naljakaks, sest pooled sõnad olid omas ja pooled võõras keeles. Kuid kui mõlemad keeled on võõrkeeled, kaob nalja aspekt täiesti ning tekst muutub tavaliseks tekstiks, milles saad igast sõnast lihtsalt aru, liigitamata neid prantsuse või inglise keelseteks.

 Mõne päeva eest hakkasin lugema James Lovelocki ´Gaia kättemaksu´ ning üsna esimestel lehekülgedel leidsin sellise sõna nagu planeedifüüsik, mis lause konteksti ei sobinud ning väga lihtne oli see tagasi tõlkida planet physician´iks ning sealt tagasi planeediarstiks nagu seda ka hilisematel lehekülgedel tehtud oli. Selline tõlkeapsakas aga jääb silma ning teeb tähelepanelikuks ka kõigi teiste vigade suhtes ja kahtlevaks kogu tehtud kirjastamistöö väärtuses.

Coelho ´Winner stands alone´i üritasin tulutult poole raamatu pealt eesti keeles lugema hakata, paari lehekülje järel loobusin, sest tõlge tundus kohmakas.  Inglise keelne oli ju ka tõlge, aga ju lubab siis suurem lugejaskond kvaliteetsemat tõlget ning kindlasti on sealses keeleruumis kakskeelseid tõlkijaid oluliselt rohkem. 

Aga positiivne on negatiivsest üle ja siit loo moraal: õppige keeli ja tehke kakskeelseid lapsi:)