Taaskord Tallinna lennujaamast teele asudes, avastasin, kust Eesti riigi rikkus tulema hakkab. Kultuuripealinna aastal, mil oodata tavapärasemast rohkem külastajaid on leitud kaval nipp, kuidas inimesed märkamatult igaüks veel pisikese hulga raha Tallinnasse jätaksid. Kui küsida turvakontrollis seda pisikest kilekotti, kuhu vedelikud tuleb mingil täiesti arusaamatul põhjusel sisse panna, siis suunatakse sind R-kioskisse, kus neid kotikesi osta saab – kas esimene Euroopa lennujaam, kus ka selle mõtetu kotikese eest raha küsitakse? Tasuta internet muidugi korvab selle tühise kulutuse, pigem on tüütu turvakontrolli saba kaks korda seista, eriti kui rahvast rohkem.
Et lennukid päris ise ei lenda, vaid ka lenduritel on oma osa, näitab maandumine. Huvitav, et just firmati on see erinev, Easyjeti lenduritel õnnestub enamasti väga sujuvalt maanduda, samas kui Air Baltic tuleb valdavalt üsna lipa-lopa alla, kord puudutab üks tiib maad, siis teine, kui pisut liialdada:)
Paistab, et lätlased on harjunud, et nende raha on oluliselt kõvem. Riia lennujaama automaatidest sooje jooke ostes, tuleb tasuda kas 1 Lat või 2eurot – valige ise. Lätlaste eurokadeduse kaitseks tasub kindlasti Riia lennujaama läbides mõned latid taskus hoida.
Aga, et iga negatiivse külje kõrvale on tore ikka midagi positiivset ka leida, siis tuleb kiita Riia lennujaama võõrkeelse kirjanduse valikut. Inglise keeles olid lisaks üldlevinud Videviku saaga, Stieg Larssoni, Elisabeth Gilberti ja Paulo Coelho kõrval ka reisi- ja mägedekirjandust nagu Jon Krakauer ja Bill Bryson. Mina kahtlesin Jack Kerouaci ´On the road´ ja Nobeli rahupreemia võitja Aung San Suu Kyi ´Letters from Burma´ vahel, valisin esimese, kui kauem oma aega oodanu – varsti selgub, kas õigustatult või mitte. Ei usu, et Tallinnas sellist valikut on, kui lennujaamas üldse raamatupoodigi on.
Soe päikseline ilm on sulatamas Genfi ümbruse viimast lund. Just seepärast lähen täna Juura mägedesse, et oma uhiuute matkasuuskadega viimast lund nautida ning uut kohale nõiduda.
Järgmisel korral ka ehk mõni pilt!
PS! Kui keegi teab Viisnurga vabriku plaanist hakata taas suuski tootma, siis andke teada, Prantsusmaal tuntakse huvi
Paik vihmaseks pärastlõunaks 