Devonist võlutud

Kirja pandud 12.aprill tagasiteel Devonist ning 13. aprill marsruudil London-Tallinn
 
Rongiaknast möödalibisev rohekünkaline punasemullane hekkidest lõigatud, traditsioonidest ning ajaloost kisendav, väiksemate ja suuremate küladega pikitud maastik on suurpärases lauspäikese valguses ning toonid on sedavõrd eredad, et tekib küsimus, kas rongi aknaklaasid ei ole mitte toonitud. Olen tagasiteel Devonist, kaunist Edela-Inglismaa maakonnast.
Töönädal Ivybridge´is möödus kiirelt. Küla, mis on kurvalt kiirtee ja Dartmoori küngaste vahele surutud, on ümbritsetud suurepärase maastikuga, mida mõningad jooksuretked kergelt avastada lubasid. Küllalt kõhklesin ma viimastel tööpäevadel, mida ette võtta vabade päevadega. Mitmepäevase matka, kui kõige eelistatuma, tegi võimatuks mõningase matkavarustuse puudumine ning liigse pagasi olemasolu. Ühelt poolt oli tahtmine pöörduda tagasi Sevenoaksi, veeta paar päeva lugedes ning nautides turvatunnet, mida pakub juba tuttav keskkond. Õnneks sai siiski võitu soov minna ja avastada ning pärast nelja päeva täis uusi paiku ja muljeid istun ma vägagi rahulolevana rongis. Küllap tuleb osa rahulolu ka eredast päevast ja toonitud klaasidest ning samuti eesootavast – järgmise ööpäeva sisse mahuvad Bristol, London ja Tallinn
 
Mu 4-päevase seikluse keerukamaks osaks kujunes Ivybrigde´st lahkumine, alles 3. katsel õnnestus mul olla samaaegselt peatuses seal peatuva bussiga. Aga see mu mõnusat meelt ei morjendanud, sest seljataha jäi nädal kammitsetust ning ees ootas vabadus. Plymouthis tuli mul selle vabaduse eest maksta Bed & Breakfast tüüpi hotelli hinda – kehva organiseerimise küsimus, aga nii see juhtus. Viimatised hotellikogemused on rohkem kui aastatagused Argentiinast ja Reit-im-Winkle´ist – Lõuna-Ameerikas võib sel juhtuda lasta ning Saksamaal maksis selle eest CERN, aga Euroopas ise hotelli eest maksta on muidugi ilmselge raha raiskamine. Esiteks on hotellid hirmigavad kohad ning teiseks saaks sama raha oluliselt otstarbekamalt kulutada. Omanik oli libekala tüüpi, aga tema aktsiaid tõstis eelnevate klentide unustatud ning mulle loovutatud Nokia laadija, mida ma juba kuid ei olnud enam omanud.
Minu merevaateta toa, mille suurimaks mõõduks oli kõrgus, ainsaks plussiks oli asukoht, mereni oli mõnisada meetrit ning muud huvitavad paigad olid samuti üsna lähedal. Plymouthi parimad paigad on kindlasti seesama mereäärne ning Barbicani kvartal. Ülejäänud linna kohta kuulsin eelnevalt negatiivseid muljeid, aga küllap just seepärast meeldis mulle ka muu osa linnast – laiad jalakäijate tänavad ääristatud koledate ning uute ja huvitavate majadega. Üksikud üle linna laiali puistatud vanad ehitised, mis II maailmasõjas sakslaste pommidest puutumata jäid, kerkisid kui pärlid esile 20. saj II poole betoonkoletiste vahel. Pärleid pärlite hulgas on palju raskem eristada ja hinnata, seega oli neil koledatel ehitistel täita oluline roll.
Poolteist päeva möödusid ringi jalutades, uudistades, pildistades, osteldes ning kiiresti. Ilmad olid eelnevate päevade soojusega võrreldes jahedad, mütsil-sallil-kinnastel oli jätkuvalt oluline roll täita, aga inglased pärast esimesi sooje päevi enam plätudest ja toppidest ei loobunud. Teise päeva õhtul oli enam-vähem kõik vaadatud peale kino.  Kinost väljudes oli taasalanud vihmasadu lõppenud ning üle linna siras täiskuu. Kogu mereäärne oli minu päralt, sest kohalikud neidised oli selga tõmmanud oma pluusi moodi kleidid või kleidi moodi pluusid ning olid taksodest väljumas ööklubide uste ees. Kohalikud meesterahvad olid lärmakates pubides oma õhtust pindinumbrit suurendamas. Kahju oleks olnud kuuvalguses sillerdavat merelahte pisikese hotellitoa vastu vahetada, kuid saabuvad tumedad rünkpilved päästsid mu lummusest ning öö võis saabuda.
Järgmisel päeval ootas mind päikeseküllane väikelinn Totnes, mille ajalooline roll Inglismaa ühiskonnas oli oluliselt suurem praegusest. Hetkel on tegu hipimeelse linnakesega, mille kitsas ja kaldus mäkketõusev peatänav on ääristatud igivanadest majadest, mis 
peidavad endas arvukaid piskesi omanäolisi poode – sealhulgas arvukalt ohtlikke ja meelitavaid raamatukauplusi -, kohvikuid, söögikohti. Minu võõrustajaks oli 60-ndtes Inglise daam(pigem hipi), kes rännanud pea pooltes maailma riikides ning tema väike õdus valge maja keset linna, otse kirikuaia taga, kus tagauks sisse ja välja saalimiseks ikka lahti oli. Esimene päev kulus peatänavaga tutvumisele ning vaatamata jäid kindlus, muuseum ja muud taolised kohad, kuhu ostuhullusest haaratud inimsel suurt asja ei ole. Õhtusöök võõrustaja, perpoegade, sõprade ja sugulaste seltsis venis vaatamata inglise pubide varase sulgemise tõttu üsna pikale, kuid järgmise päeva plaan püsis kõigutamtult vabisevatel tagajalgadel  ning 20 km matk Dartmouthist mööda Darti jõe orgu tagasi Totnesi sai kenasti teoks. Dartmouth on väike linnakene Darti jõe suudmes, kus paikneb prints Charlesi ja prints Andrew poolt väisatud mereväe kolledz. Teel möödusin ka Agatha Christie lilleaialisest kodust aga kuna teda ennast kodus ei olnud, siis ei hakanud ma sisse minema, sest lihtsalt lillede vaatamise eest 8 naela maksta tundus liiast. Matk oli kaunis, kord jõekallastel, siis pisut eemal läbi maaliliste külade, üles-alla, üle aedade, särava päikese all. Esialgu plaanisin raja ainult tähistuse järgi läbida, kuid Dartmouthi infopunktis investeerisin siiki 2 naela matkaraja kaarti ja veelgi õnnestus üks osa rajast läbida muid teid pidi. Rajatähistus oli küll kindlustunde anmiseks teatud maa tagant  täiesti olemas, kuid mitte ilmtingimata ristmikel ja pöördekohtades.
Aururong ja jõelaevad jäid järgmiseks korraks.
 
Bristolis jätsin pool oma pagasist, aga kott nägi ikka sama suur välja. Londonis kuulsin hosteli trepil eesti keelt, olid sealsed töötajad ning ka omanik on eestlane. Lennukisse unustatud raamatu kohta teatas Tallinna lennujaama personal 10 minutit minutit hiljem kuivalt : ei leitud

 

Lisan lähiajal ka mõned pildid

 

 

Rubriigid: Ilus, Inglismaa, täiskuu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

1 Response to Devonist võlutud

  1. Andres ütles:

    Tubli tulemus Võhandu maratonil!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s