Täna jõudis internet viimaks ka minuni…
Eile oli vägagi vihmane pärastlõuna. Mõtlesin juba plaanitud kohalikust orienteerumispäevakust loobuda aga rajameistritest hakkas kahju ning otsustasin siiski minna. Pärast pikka orienteerumispausi hindasin rajavalikul oma võimeid ehk pisut üle ning nii kulus esimese kolme punkti otsimisele kolmveerand tundi. Kuna kokku oli punkte 15, siis hakkas mul taas rajameistritest kahju, sest ma olin startinud avatud stardi viimastel minutitel. Ainult kolme punktiga tundus ka näotu tagasi pöörduda, nii lõikasin 3. otse 9. ja järgmistega läks juba pisut edukamalt. Sadu oli metsa-aluse vägagi vesiseks teinud ning järsemal nõlval oli tavalise tossuga päris huvitav. 7500 kaardiga otsisin ma punkti esialgu ikka poole kaugemalt ning siis tulin tagasi õigesse kohta. Eks iga algus ole raske ning ega hiljem lihtsamaks ei lähe, aga tore oli ja proovin jälle minna.
Veel seda, et mis te iganes ka elus teete, ärge te rikkaks hakake, sest siis juhtub, et te sõidutate oma lapsi kooli viiekomaseitsme liitrise mootoriga autos, te manitsete oma last, kui ta ploomidega tuppa tuleb, arvates, et ta on need näpanud, teadmata, et teie maja peauksest 5-meetri kaugusel keset lagedat muruplatsi kasvab pilgeni täis ploomipuu, te jätate mitmed tuled ööpäevaringselt põlema, sest nii on lihtsam jne. Ning kui te juhtute olema rikas riik, siis te katate kõvakattega viimsedki põlluvaheteed ning pehmel pole joosta kusagil, seega ärge rikkaks hakake.
Pereemalt sain eile teada, et siilid ei olegi ohtlikud. Õnneks!
Täna matkaraja kõrvalt leitud kuuseriisikaid oli prantslasest sõber nõus sööma pärast seda, kui ta oli internetist järgi vaadanud, et selliseid seeni süüakse ja kuigi ta kiitis need heaks, ei julgenud ta enamat 3 tükist ja tugeva mõttejõu tulemusel tundis ta siiski kerget ebamäärast tunnet, sest pilt ei olnud väga sarnane minu korjatud seentele.
Tsiviliseeritud maailm on uskumatult loodusteadlik:)
L´internet est finalement arrivé jusqu´à moi…
Hier c´etait un après-midi plus que pluvieux, mais comme je n´ai pas eu le net et j´ai eu un peu dommage des organisateurs, j´ai décidé de participer a la course d´orientation au bois de Satigny. Après une longue pause dans la course d´orientation, j´ai du surestimé mes capacités en choissisant un parcours à poil trop difficile. J´ai mis 45 min pour trouver les 3 premieres postes et comme il y avait 15, j´ai pense de nouveau aux organisateurs. J´étais partie à la derniere minute du `open start´ et je n´ai pas voulu de les faire attendre juste après moi pendant plusieurs heures. Malgré tout je n´ai pas voulu abandonné tout de suite et du coup, j´ai coupé du 3ème directement au 9ème et à la fin c´allait meme mieux. La pluie forte a changé le bois au marécage et les pentes raides descendaient souvent sur le fesses. L´echelle 1:7500 était tellement inhabituel que les premiers points j´ai cherché toujours bien plus loin et après il fallait revenir. Mais bon le début c´est toujours dur, mais c´était bien rigolo et j´essaie de refaire
Le reste de la texte c´est pour se moquer des occidentaux et je ne le traduis pas, desolée:)
Finally the internet arrived…
Yesterday it was a perfect rainy afternoon, but as i didn´t have the internet yet and i felt bit sorry for organizers, so i went to the local orienteering event. As i haven´t done any of it for while i perhaps overestimated my skills when i choosed the level technical medium. I put 45 minutes to find the first three of the controls and as there were 15 of them, i felt sorry again for organizers beacause i had started on the last minute of the open start and i was one of the lasts in the forest. But i didn´t want to give up only with 3 controls, so i took a shortcut directly to 9th control and then the end was a bit more fluent. The heavy rain had done a good work, the forest was more like a wetland and the steep slopes were quite gliding with normal running shoes. Also it wasn´t easy to get use with the scale of 1:7500, at first place i searched the control far ahead of its real location. The beginning is always hard, but it was fun and i´ll try to go again.
The reste of the text is just to have a good laugh on western people, so i better won´t translate it, sorry:)
Paik vihmaseks pärastlõunaks 